1 Verse:
Õudse mäekünka peal
seisis põlatud rist,
mis maailmale pahanduseks.
Oh kuis armastan nüüd
seda risti, kus kord
suri Issand mind lunastades!
Chorus:
Oh, see rist mulle armsaks on saand,
selle vägi mind õndsaks on teind!
Risti teotust ma siin kannatan,
kuni krooni kord pärida saan.
2 Verse:
Oh see põlatud rist
on nii auline tõest,
aga paljudel tundmatu veel!
Püha Jumala Tall
nõrkes kord selle all,
Käies Kolgata valudeteel.
3 Verse:
Äraneedmise puu
ime saladusest
elulootus mul õitsema lõi,
sest et Issand ta peal
suri kõikide eest,
seega pääste ka minule tõi.
4 Verse:
Selle risti eest ma
tahan rõõmuga ka
häbi, teotust siin kannatada,
kuni taeva ma läen,
sinna igavest jään rõõmu,
õndsust ja au pärima.
